Rahvastiku tervise arengukava aastani 2030

Eesti inimene kaotab kõige rohkem eluaastaid südame-veresoonkonnahaiguste, pahaloomuliste kasvajate, vigastuste ning vaimse tervise häirete tõttu. Need on järgmise kümnendi jooksul tervise arengukava järgi prioriteetsed valdkonnad, kus paremate tervisenäitajate saavutamine tooks positiivse muutuse kogu rahvastiku tervises.

Arengukava elluviimisega soovitakse saavutada aastaks 2030 mitmete oluliste tervisenäitajate paranemine. Näiteks soovitakse tõsta eeldatavat eluiga meestel enam kui 4 aasta võrra 78 eluaastani ja naistel enam kui aasta võrra 84 eluaastani. Tervena elatud aastaid soovitakse meestel tõsta 8 aasta võrra 62 eluaastani ning naistel 5 aasta võrra 63 eluaastani. Meeste ja naiste oodatava eluea vaheline erinevus ei tohiks olla suurem kui kuus aastat ja tervena elada jäänud aastate vaheline erinevus suurem kui üks aasta. Piirkondliku ebavõrdsuse vähendamisel seatakse eesmärk, et mitte üheski Eesti maakonnas ei oleks inimeste eeldatav eluiga Eesti keskmisest üle kahe aasta lühem.

Tutvu dokumendiga siin.