Uppsala Linnavalitsus on seadnud sihiks vähendada kasvuhoonegaaside emissiooni ja arendada ringmajandust erinevates valdkondades, sh materjalide ringlust. Linnavalitsus osaleb projektis NetZeroCities. Projekti eesmärgiks on võtta kasutusele kliimaeelarve, toetada majapidamisi ringmajanduses osalemises ja edendada materjalide ringlust, sh ehitussektoris.
Materjalide ringlusest toodi näiteks, et eliitjalgpalliklubide väljakute kattematerjali väljavahetamise korral kasutatakse seda koolistaadionide uuendamiseks, kuna materjal on veel hea seisus.
Majapidamistes üle jäänud asjade ja esemete jaoks on omavalitsused rajanud taaskasutuspoed, kuhu inimesed saavad ära anda neil seisma jäänud mööblit, tarbimisjärgset tekstiili jmt, samas saavad tööd poes inimesed, kes on suunatud KOVi poolt tööharjutuse teenusele.
Ringmajanduse edendamiseks korraldatakse mitmeid kampaaniaid.

Jätkusuutliku koolitoidusüsteemi arendamisel tegeletakse regioonis aktiivselt toiduraiskamise vähendamisega. Eesmärgiks on saavutada tasakaal tootmise ja tarbimise vahel. Ka siinkandis on kõige suuremad toiduraiskajad majapidamised. Avalikus sektoris tekib toiduraiskamine vanadekodudes, haiglates ja ka koolides, kus just taldrikult ära visatava toidu mahud on suured.
Tartumaa delegatsioonile tutvustas Mattias Eriksson, Rootsi Põllumajandusteatuste Ülikooli dotsent, väga põhjalikku uuringut, mis on avaliku sektori asutuste toitlustamises läbi viidud. Uuringust selgus, et näiteks koolisööklates tekkiv toiduraiskamine on seotud köögitüübi, õpilaste ja töötajate arvu ning menüüga. Toiduraiskamist on võimalik vähendada, kui toitlustamise korraldus põhjalikult planeerida, vaadata üle menüü, jagada soovitusi söömiseks, seada toiduraiskamise vähendamise eesmärgid ning koolitada kogu kooliperet ja köögitiimi.
Lõunatasime Lundellska Koolis, kus oli välja pandud selle päeva menüü näidisportsjonid (toitu serveeritakse buffee lauast), mille juures oli näha iga toidu valmimise kliimamõju. Selles koolis seiratakse menüüd ning toidud, mis ei ole populaarsed jäetakse menüüst välja. Lisaks jälgitakse anonüümselt toiduraiskajaid - on üks osa lapsi/noori, kes võtavad suurel hulgal toitu ning jätavad selle järgi. Kasutuses on ka digitaalsed vahendid, et teha toiduraiskamine nähtavaks – toit, mis ära visatakse kaalutakse koheselt ja numbrid on kõigile näha. Uuring aitab põhjalikumalt ette valmistada tegevusi teadlikkuse tõstmiseks.
Jätkusuutliku toidusüsteemi arendamiseks ja elanike teadlikkuse tõstmiseks on asutatud Uppsala Toidu Nõukogu / Uppsala Food Council. Selle asutaja Cyrille Gaubert tutvustas liikumise ideed ja eesmärke. Ta selgitas, et iga päev vajavad Uppsala piirkonna elanikud 1 000 000 maitsvat, tervislikku ja jätkusuutlikult toodetud einet. Selleks, et saavutada selline toidukvaliteet ja toimiv toidusüsteem on vaja võimestada pikaajalise toidustrateegia tegevusi, mille elluviimiseks on vaja kaasata linnaelanikud ning kõik seotud asjaosalised.
Uppsala linnas on antud elanikele võimalus tegeleda linnaaia rajamisega ja kasvatada ise endale mõningaid toiduaineid, seda muidugi väikeses mahus. Cyrille eestvedamisel töötasime koos Uppsala linnavalitsuse juures praktikal olevate tudengitega välja Uppsala regiooni ja Tartu maakonna vahelisi ühiseid tegevusi, mida vastastikku saame hakata ellu viima.

Uppsala bussidepoo külastus andis ülevaate, kuidas linna ja regiooni transpordisüsteemi kujundatakse tarbijate keskselt kliimasõbralikuks. Linnavalitsuse omandis olevas depoos pakub teenust ettevõte, milles hallatakse 500 bussi. Pikemaid marsruute läbivad diislil töötavad bussid, linnapiirkonnas on kasutusel elektribussid ja biogaasi tarbivad bussid. Tommy Rydbeck, kes on ettevõtte Gamla Uppsala Buss tehniline juht, tutvustas digitaalset transpordisüsteemi haldamise tööriista, mis koondab kogu info terviklikult kõikide osapoolte jaoks ühtsesse süsteemi. Põnevust pakkus ringkäik värskelt avatud depoos, kus toimub busside remont ja hooldus.
Uppsala Linnavalitsuse üks väljakutseid on vähendada parkivate autode arvu regionaalhaigla ümbruses. Covid-viiruse ajal vähendati haigla ümbruses parkimistasusid sõltuvalt piirkonnast 70-100%, et inimestel oleks mugavam arsti vastuvõtule jõuda. Parkimistasude tõstmine on nüüd poliitiline otsus, mis ei ole veel realiseerunud. Linnavalitsus on teinud uuringuid ja analüüsinud inimeste liikumisviise, mille pealt korraldatakse kampaaniaid ja töötatakse välja lahendusi ühistranspordi kasutamiseks. Näiteks selgus uuringust, et 1 km raadiuses saabub autodega 1% inimestest, kuid see on juba piisav autode arv, et ummistada parklad.
Näiteks kampaanias „Rattaga tööle“ osales 500 inimest, millest 65% on jätkanud jalgratta kasutamist aasta peale kampaaniat. Ühistranspordi tasuta kasutamise võimalus on antud inimestele, kellel on olemas arsti vastuvõtuaeg, sealjuures saatja saab samuti tasuta sõita. Seda teenust on kasutanud 11% uuringus osalejatest.
Säästlike liikumisviiside arendamisel teevad piirkonnas koostööd 7 maakonda, selgitas Madelene Hakansson, kes on Uppsala maakonna nõukogu liikuvusstrateeg. Regiooni ühistranspordisüsteemi arendamine on seotud elanikkonnaga, mis moodustab 43% Rootsi rahvastikust. Koostööd tehakse aastast 2003, mille eesmärgiks on inimeste ja kaupade sujuv liikumine. Peamiselt tegeletakse ligipääsetavuse parandamise ja teenuse digitaliseerimisega.

Teemal "Loodusega kooskõlas linnakeskkond" kohtusime Rosendali elurajooni maastikuarhitekti Ronnie Nilssoniga. Rosendal on olnud metsamaa, sõjaväe väljaõppeala ja viimasel ajal ka golfiväljak, kuid tänapäeval on piirkond kasvav ja kiirelt arenev Uppsala linnasüdame naabruskond. 6000 korterit, pargi- ja spordiareene, ühiskondlikke hooneid ja ärirajatisi ühendav piirkond on nüüd üks Rootsi uuenduslikumaid elamupiirkondi. Alates 2011. aastast on Rosendali piirkonda arendatud, kombineerides uusi ideid, kaasaegset linnavisiooni ja laiaulatuslikke uuenduslikke meetodeid, et tulla toime jätkusuutlikkuse väljakutsetega. Ehituse viimane etapp algab 2025. aastal, valmimine 2029. aastal.
Piirkonna arendamisel on suurim väljakutse põhjavee kaitsele ja loodusega kooskõlas elukeskkonna kujundamine. Uuenduslik oli see, et Rosendali elanikud peavad autod parkima selleks ehitatud parkimismajadesse, mida on piirkonnas kaks. Kortermajade juurde on võimaldatud parkimiskohad ainult liikumispuudega inimestele. Põhjavee kaitseks kasutatakse tänavate ehitusel innovaatilist lähenemisviisi. Seda meetodit on võimalik üle võtta ka piirkondadel, kus on palju sademeid.

Õppereisi kava aitas kokku seada Jennifer Avci ning teda toetas Andrew Metcalfe koos tiimiga Uppsala Maakonna nõukogust ja Uppsala Linnavalitsusest.
Programmiga saab tutvuda siin.
Pilte saab vaadata siin.
Õppereisi toimus Põhjamaade Ministrite Nõukogu toetusel.  

Koostas Kaidi Randpõld