Seminar “Roheraju veebiseminar II - Norra, Islandi ja Eesti projektide näited kliima- ja energiakava eesmärkide saavutamisel"

Lääne-Virumaa, Tartumaa ja Võrumaa kliima- ja energiakavade koostamise raames toimus 19. mail 2022 kolme maakonna ühine veebiseminar “Roheraju veebiseminar II - Norra, Islandi ja Eesti projektide näited kliima- ja energiakava eesmärkide saavutamisel”. Seminaril erinevate projektide eestvedajad ülevaate nii Norra, Islandi kui ka Eesti headest praktikatest ja projektinäidetest, mis aitavad kaasa kliima- ja energiakavades sätestatud eesmärkide täitmisele.
Alljärgnevalt on esitatud ettekannete peamised kokkuvõtted.

Ragnhild Hammer Norra Arendali omavalitsusest tutvustas, kuidas on nad rakendanud säästva arengu eesmärke. Esimese eesmärgina toodi välja fossiilkütuste ja kütteõlide kasutamise vähendamise, kus on juba edusamme näha, kuna Arendal on aastast 2015 “õlivaba”. See tähendab seda, et munitsipaalhoonetes ei kasutata enam õli. Kütteõli kasutamine keelati kogu Norras 2020 aastal.

Teiseks suureks eesmärgiks on seatud, et valla omandis olevad autod oleks elektrilised ning selleks on loodud juba erinevaid lahendusi. Näiteks on vähendatud töötajate auto omamise vajadust elektriliste sõidukite- ja rattajagamise süsteemi loomisega. Samuti toodi välja, et maakonnas on soetatud elektrilisi busse, prügiautosid ja veoautosid. Eesmärgiks on ka meretranspordi heidete vähendamine, st, et innustatakse omama elektrilisi laevu ning nende jaoks on loodud laadimisjaamu. Viimase eesmärgina toodi esile toiduraiskamise vähendamist 50% võrra, samuti kohaliku ja mahetoidu kasutamise innustamist. Tänaseks on toidujäätmete teke vähenenud juba 30% ning mahetoidu kasutamine kohalike omavalitsuste asutustes suurenenud 15%. 

Roy Akselsen projektijuht Agderi omavalitsusest Norrast tutvustas keskkonnasõbralike hangete põhimõtteid ning selgitas nende vajadusi. Akselseni sõnul on rohehanked olulised, kuna nende abil on võimalik vähendada kohalike omavalitsuste süsiniku jalajälge ja seeläbi vähendada pikaajalisi keskkonnamõjusid. Soovitusena toodi välja, et hanke erinevates etappides tuleks olla loov ning otsida koostöövõimalusi teenustepakkujatega. Asjakohane on nõuda madalaid või null heitega teenuseid. Toodete kohta on asjakohane küsida ka keskkonnahoidu kinnitavaid sertifikaate või olelusringi analüüsi tulemusi. 

Hrönn Hrafnsdóttir, Reykjaviki linna keskkonna- ja planeerimise osakonnast tutvustas nende kliima tegevuskava. Reykjavik soovib saada süsinikuneutraalseks aastaks 2040 ning praegu koostatakse selle eesmärgi paremaks täitmiseks uut kliima tegevuskava, mis valmib aastal 2025. Samuti mainiti, et kava vaadatakse iga viie aasta tagant üle.  Lõpetuseks andis ta ülevaate, kuidas Reykjavik saavutab oma peaeesmärgi vähendada 300 000 tonni CO2 ekv aastaks 2030. Näiteks arendatakse “15 minuti linna”, rohelist toidupoliitikat koostöös rohepõllumajandusega, jalgrattaliiklust jne.

Chin-Yu Lee Norrast Trondheimi omavalitsusest tutvustas heitmevabasid transpordilahendusi. Miljøpakken on näiteks üks lahendustest, mis tähendab mitmetasandilist partnerlust. Koostööd teevad vald, maakond ja riik infrastruktuuri arendamiseks, et hõlbustada jalakäimist, jalgrattaga sõitmist ning ühistranspordi kasutamist. Samuti tuli juttu ka Norra elektriautode eduloost. Norra riigis on hetkel kõige rohkem elektriautosid inimese kohta maailmas.

Angeelika Pärna Rakvere linnaarhitekt andis ülevaate kortermajade uuest eluringist Rakvere linnas. Rakveres on viimastel aastatel jõudsalt tegeletud vanade nõukogudeaegsete korterelamute renoveerimisega. Rakvere linna selles valdkonnas Eesti edulooks kujundanud kortermajade terviklik renoveerimine on Pärna sõnul keskkonnasäästlikum alternatiiv uue elamu ehitamisele. Ehitussektori jalajälg, uusehituste teostamisel, on Eestis väga suur, moodustades 40% kogu summaarsest kasvuhoonegaaside heitkogusest. Ettekanne näitas ka, kui oluline on kohaliku omavalitsuse roll nimetatud valdkonna eestvedaja ja suunanäitajana ning millist mõju see kannab. 

Tiit Toots Võrumaa arenduskeskusest tutvustas Võru maakonna kohalike omavalitsuste kokkulepet seoses üleminekuga mahetoidule haridusasutustes. Kõik sai alguse aastal 2018 Vastseliinas toimunud loometalgult “Vunki mano!“, kus sündis idee „Mahe ja muhe“ ehk luua maheda koolitoidu võrgustik, millega on seotud kõik maakonna koolid. Idee sai peapreemia ja parima tervist toetava lahenduse preemia. Idee suurendamiseks lepiti 2020 aastal omavalitsuste vahel kokku hea tahte kokkulepe. Samuti on peale mahekokkulepet loodud selle arendamiseks erinevaid projekte. Lõpetuseks andis Toots ülevaate, kui palju on hetkeseisuga koolides mahetoidu osakaalu eesmärki täidetud ja kuidas edasi toimetatakse.

Triin Pikk programmliini Elu ja Keskkond juht andis erinevaid näiteid Euroopa Kultuuripealinna 2024 keskkonnasõbralikust kultuurikorraldusest. Aastal 2024 on „Tartu 2024“ Eestis peasündmuseks, kus saab näha viie aasta pikkust ettevalmistust, mis on Lõuna-Eesti üheks suurimaks ühisettevõtmiseks. 

Kaspar Alev Tartu linna kliimaspetsialist andis ülevaate Tartu linna nutikatest lahendustest. Tema sõnul aitavad nutikad ideed saavutada kliimaneutraalsust. Üheks nutikaks lahenduseks on Tartu üldplaneering 2040+, mis on digitaalne ning asub interaktiivses rakenduses. Koostöös Teliaga on loodud ka Tark Tartu veebisait, kus on huvitavat informatsiooni linna kohta. Samuti sai ülevaate milliseid andmeid linn jälgib ja miks.

19. mail 2022 veebiseminar “Roheraju veebiseminar II - Norra, Islandi ja Eesti projektide näited kliima- ja energiakava eesmärkide saavutamisel” oli mitmekesine ja pakkus laiemat inspiratsiooni ja sisendit.