Kaunist Eesti Vabariigi 108. sünnipäeva!
"Eesti 108. sünnipäeva tähistame 35 aastat taas vaba olnud riigis. Kuidas läheb meie sünnipäevalapsel? Kas ta näol on rohkem naerukurde või murekortse?
Iseseisvuse taastaja ja poeet Lehte Hainsalu on öelnud: „Vabadus on kätte tulnud, selle saamine on unustatud nagu unustatakse sünnitusvalu. Vastsündinu on toonud kaasa hoopis hoolt ja kohustusi ning vaeva ja vastutust.“
Lapsuke 35 aastat tagasi ei olnud ilmselt päris see Eesti, milles tahaksime täna elada. Üheksakümnendatel tapeti kuritegevuses Eestis 400-500 inimest aastas, liikluses hukkus igal aastal pea teist samapalju. Võrdluseks: möödunud aastal hukkus kuriteo läbi 18 ja liikluses 43 inimest.
Ometi kuuleb, vahest ka iseendalt, torinat, et oleme muutunud kuidagi viletsamaks, pehmemaks ja äpumaks. Tegelikult peame selle Ivan Orava endas jätma toimetama tiblade ja Pätsuga sinna, kuhu ta kuulub – minevikku.
Tunneme hoopis uhkust, et oleme täna tõesti ühiskonnas, kus tüli ei lahendata vastastikku haamri või kirvega pähe koputades, kus liikluseeskiri on norm, kaasav kool on tavalahendus ja psühholoogi juurde minek ei ole häbiasi. Tunneme uhkust, et olemegi muutunud tavaliseks igavaks Põhjamaaks nagu kunagi unistasime.
Muutunud ei ole paraku ainult meie ise. Muutunud on ka maailm. Ja mitte paremuse suunas. Seda, kui unikaalne oli Eesti ja meie saatusekaaslaste võimalus pääseda taas oma elu peremeheks, tajume eriti valusalt peale Ukraina sõja algust. Iseseisvuse taastamise aegne helgus ja usk nö ajaloo lõppu on asendunud uue reaalsusega.
Hando Runnel kirjutas 1982. aastal:
SÄÄLPOOL HÄÄD JA KURJAsäälpool tõtt ja valet
tõstetakse tooste,
vannutakse valet,
mängitakse malet
siin me saatustega,
säälpool tõtt ja valet,
säälpool hääd ja kurja.
Meie jõud ei nurja
elu seda palet.
1982. aastal oli kurja ja hea piir selge. Kus on see täna, mil suurvõimud üritavad maailma ümber jagada nagu Monopoli-mängus. Panusteks muldmetallid, nafta, kuld ja kiibid, mängus Ukraina, Gröönimaa ja kes teab, mis kaardid veel. Kuspool piiri on pikaaegne vaba maailma liider ja meie liitlane? Kes on üldse meie liitlased, kellele saame hädas tegelikult kindlad olla?
„Meie jõud ei nurja seda palet?“ ütles Runnel toona lohutult. Ometi, ainult üheksa aastat hiljem oli taas Eesti riik.
Fortes fortuna adiuvat – julgeile tuleb saatus appi. Nii ütles Eesti iseseisvuse saamise kohta oma mälestustes Asutava Kogu esimees ja hilisem riigivanem August Rei. Nii nagu toona 108 aastat tagasi või 35 aastat tagasi iseseisvust taastades, on selge, et ennekõike peame ise tegema ja ise vastutuse võtma. Oleme ise valmis. Ja peamine, hoiame põhjust, miks Eestit on vaja.
On vana tõde, et "Iga rahvas peaks suutma ennast toita, kütta ja kaitsta." Mõtleme korraks sellele. Meie Eestimaa toit, küte, kaitse -- kuidas Tartumaa sellesse panustab? Kuidas Tartumaal nende asjadega on? Kas me teeme oma parima? Ma arvan, et meil on nii arenguruumi kui ka põhjust uhkust tunda.
Esiteks, toidust. Tartumaal on läbi aegade olnud ühed Eesti edukamad ja edumeelsemad põllumehed. Mullu aasta põllumeheks valitud mesinik Taavi Tull on ka hea näide koostööst tootmise ja teaduse vahel -- Tartu teadlaste loodud DNA-test võimaldab tõendada mee ehtsust. See on tarkust toitva Tartumaa vääriline! Selliseid uudiseid tahaksime kuulda sagedamini.
Mullu oli Tartu toidupealinn ja Tartumaa Eesti toidupiirkond. Mitu aastat on tehtud tänuväärset tööd tartumaise tooraine ja traditsiooni tutvustamisel. Meil on lisaks Peipsi sibulale oma peenjuustud ja palju muud põnevat. Toiduaasta ise on ajutine projekt, kuid algatatud märgis „Tartumaine toit“ on hästi vastu võetud ja jääb eristama tõesti kohalikke ja kvaliteetseid tooteid pikemaks. Samuti on aegumatu väärtusega teadlaste koostatud Tartu toidu ajalugu ja ka Tartumaise toidu retseptiraamat. Nii väärtustame kohalikku tootmist ja traditsioone.
Toidupiirkonna algatus oli suur koostööprojekt ja tänada Tartumaa Arendusseltsi, SA Tartumaa Turism ning Tartu linna selle väga eduka läbiviimise eest.
Veel tahan kiita häid kolleege omavalitsusliidust ja valdadest, kes veavad Tartumaa koolitoidu projekti. See ühendab väärtustena tervise, säästlikkuse, hea maitse ja kohaliku ressursi. Olgu öeldud, et meie omavalitsused on konkurentsitult suurimad toitlustusettevõtjad, pealegi sellised, kes kujundavad uute põlvkondade maitset ja harjumusi. Meie toiduteemaliste algatuste kasud on pikaajalised ja mitmekülgsed.
Teiseks: energia. See on nii palju enam kui elektriarved. See on kaasaegsed katlamajad, energia koostootmine, taastuvate allikate kasutamine. aga ka mõistlik ühistransport, mis hoiab ära liigsed autosõidud. See on soojustatud majad ja nutikas tarbimine. See on nüüdisaegne inseneriharidus, mida toetab hea matemaatikaoskus. Kaasahaaravad füüsika- ja keemiatunnid. Kindlasti ka tehnikavaldkonna huviharidus. Siin ma tunnen, et me saaksime koos ära teha enam kui seni. Suured päikesepargid ja akujaamad võiksid luua võimaluse ka energiamahuka tootmise või äri tulekuks piirkonda.
Kolmas julgeoleku oluline sammas on riigikaitse. Tänan vaba Eesti sünnipäeval kõiki tegevväelasi ja reservväelasi, Kaitseliidu ja Naiskodukaitse vabatahtlikke, noorkotkaid ja kodutütreid ning nende juhendajaid. Aga ka neid aktiviste, kes käivad õhtuti Ukraina toetuseks varjevõrke punumas. Korteriühistuid, kes korrastavad oma keldrid varjumiskohtadeks. Tartumaa Tervisespordikeskust, kes on võtnud olulise rolli koolidele suunatud Riigikaitseaasta programmis. Iga okas loeb.
Näiteks Tartu vallas oleme otsustanud säilitada reservõppekogunemiste ajaks töötasu meie asutustes töötavatele reservväelastele. Kutsun üles kõiki asutusi ja ettevõtteid võimalusel seda eeskuju järgima. Ise tahame järgida Elva, Nõo, Kambja ja Kastre valla eeskuju, kes panid ühise eelarveeraldisega õla alla Kaitseliidu Elva malevkonnale. Kindlasti väärib erilist esiletõstu ka Peipsiääre inimeste tegutsemine Ukraina abistamisel ja Põhja-Tartumaa malevkonna droonivõimekuse tõstmisel.
Mõtleme veel korraks neile kolmele teemale: toit, küte ja kaitse. Mulle tundub, et neid läbib üks selge joon. Edukad lahendused sünnivad seal, kus on koostöö. Kus inimesed midagi päriselt koos teevad.
Eelmise aasta peokõnes lootsin, et nutivaba seltsitegevus käivitab Tartumaal uue väikse ärkamisaja. Täna saan rõõmuga öelda, et näen esimesi märke. Sörkimisklubid Tartus, Elvas, Raadil, Ülenurmel ja tänaseks võib-olla juba mitmes muus kohas. Raamatuklubid, lauamänguringid, mälumänguõhtud. Kõik need teevad elu Eestis ilusamaks ja mõnusamaks, et inimesed tahaksid siia jääda ja siin tulevikku ehitada. Et 108 aastase Eesti Vabariigi näol oleks ikka rohkem naerukurde ja vähem murekortse.
Meie tänased Tammeokste kavalerid on kohalikud tegutsejad, kes on hoolitsenud, et meie ise, ka meie ise maakonnana oleksime oma ära teinud. Et meil oleks toimiv ühistransport, et meil oleks maal elu, ettevõtlust ja turismi, et meie noored oleksid haritud ka kaunite kunstide alal.
Lubage lõpetada ühe president Toomas Hendrik Ilveselt laenatud mõttega:
„Eesti ei saagi kunagi valmis. Ta kasvab paremaks ja tugevamaks. Ta küpseb avatumaks ja suuremaks. Meie ühise armastuse ja hoolimise toel“
Armastust ja hoolimist, kallis Tartumaa rahvas.
Head vabariigi aastapäeva!
Elagu Eesti!
Jarno LaurTartumaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimees
Uudise foto: Joonas Sisask
