Tartumaa haridusasutuste toitlustuskorraldajad ammutasid kogemusi Soome kolleegidelt

17.-19. septembrini külastasid Tartumaa haridusasutuste toitlustuskorralduse eest vastutavad spetsialistid Soomes Seinäjoki toiduinnovatsioonisündmust "Food Days" ja tutvusid piirkonna haridusasutuste toitlustuskorralduse, sh toiduvaldkonna hangete korraldusega.

Õppevisiidi ühe osana osaleti Soomes Seinäjokil toimunud toiduinnovatsioonisündmusel "Food Days" ehk toidupäevadel, millest on kujunenud linna tunnussündmus. Toidupäevadele kogunevad  nii valdkonna otsustajad, teadlased, arendajad kui ka visionäärid ja idufirmad. Sündmus pakkus sisukaid kohtumisi ja avatud arutelusid toidu jätkusuutliku tuleviku teemal  eesmärgiga leida ühiseid lahendusi toiduvaldkonna arendamise väljakutsetele.

„Seinäjokile ei sattuta, siia tullakse!“ Nii juhatas Sami Kurki Helsingi Ülikooli Ruralia Instituudist sisse Seinäjoki toidupäevad ehk "Food Days". Linn on Soomes üks kiiremini arenevaid piirkondi ja toiduvaldkonna innovatsiooni keskus, 50 kilomeetri raadiuses asuvad täiusliku toidusüsteemi kõik osapooled - tarbijad ja tootjad.

Kopenhaageni Ülikooli bioeetika dotsendi  Mickey Gjerrise ettekanne „Iga toit on ohverdus“ ("Every Meal is a Sacrament") tekitas juba eelnevalt põnevaid mõttevahetusi. Filosoofilist lähenemist on vaja ka toiduvaldkonnas, et näeksime tekkivate kontseptsioonide taha ning mõtestaksime oma igapäevase hommiku-, lõuna- ja õhtusöögi oluliselt teadlikumalt ja laiemalt.

„Vajadustest tuleneva arendustegevuse või tahtmisest kannustatud arendustegevuse tulemused on erinevad,“ selgitas Gjerris. „Kui lähtuda oma tegevuses armastusest, sisemisest soovist, siis saavutatakse igal juhul parimad tulemused. Jätkusuutlikkuse teemad vajavad sisemist soovi, et jõuda inimesteni – muutuste elluviijateni,“ lisas Gjerris. „Tuleb valida, kas soovid või tahad – mõlemat ei saa!“.

EBSi ärieetika keskuse juhataja Mari Kooskora tõi omakorda esile, et iga suutäis toitu räägib loo. Toit mõjutab inimest kõige lähemalt, mõjutab meie inimlikkust, kultuurilist kuuluvust. Toidul on väga suur võim meie üle. Iga päev saame teha ise valikuid: millised toiduained on meil laual, mis on nende koostises, kus on need kasvatatud ja kuidas nende kasvatamine on mõjutanud ümbritsevat keskkonda. Nii äris kui ka toidumaalimas on esikohal usaldus ja head suhted. Jäi kõlama mõte, et peab olema veidi naiivne, et näha paremat tulevikku ja julgeda sellest innustatuna ellu viia muutusi.

Aastaks 2050 jäid Seinäjoki toidupäevadelt kõlama järgmised mõtted: 

• tänaste otsuste valguses toitume oluliselt mitmekesisemalt;
• tarbime rohkem taimset valku,
  
• toidutootmine on jätkusuutlik ja vajaduspõhine.
  

Teadlased  tõid välja, et  2050. a eesmärkide täitumiseni jõudmiseks on vaja uusi tehnoloogiaid, kuid nende väljatöötamine nõuab veel palju uuringuid ja analüüse, vajalik on panustada nii aega kui ka inimkapitali.

Õppereisi teine osa keskendus Seinäjoki piirkonna haridusasutuste toitlustuskorralduse,  toiduvaldkonna hangete ning valdkonna koostöötegevustega tutvumisele.  

Piirkonna haridusasutusi toitlustatakse keskköögist, mida haldab Seinäjoki linnavalitsuse toidu ja puhastusteenistuse osakond. Keskköögis valmistatakse igal aastal kolm miljonit einet, toitlustades päevas 9000 - 11 000 sööjat. Köök haldab kokku 50 kooli ja lasteaeda, lisaks hooldekodusid jm asutusi.  

Seinäjoki õpilased söövad üle-eelmisel päeval valmistatud toitu, mis söögikorra tarbeks üles soojendatakse. Sellest tulenevalt valmistatakse toit ka teistsuguse tehnoloogiaga selleks protsessiks koostatud retseptide alusel. Keskköögis oli eraldi külmköögi osa, mis on erinev Eesti köögi praktikast ning kus valmistatakse külmtehnoloogiat nõudvate retseptide alusel roogasid.  

Seinäjoki haridusasutustes, sh lasteaias on toitlustus lapsevanematele tasuta. Suur väljakutse on toidujäätmete vähendamine, kommunikatsioon toitlustuskorralduse osapoolte vahel ja lapsevanemate vähene aktiivsus teavitustöös.

Toiduhangetes saavad siinsed hankijad eelistada kohalikku toodangut, näiteks kanaliha ja sealiha toodetakse antibiootikumide vabalt ja sellise tingimuse saab määratleda ka hanketingimustes.  

Seinäjoki piirkonnas põhineb koostöö usaldusel, seda austatakse ja sellest peetakse rangelt kinni. Kanafarmi (ca 90 000 kana) omanik sõnas kohtumisel, et kui usaldust rikutakse, siis kogukond seda ei andesta ja võid oma äri kiirelt kinni panna. Usaldus taluniku, lihatootja (nende puhul Atria) ja keskköögi vastu loovad usalduse ka koolilõuna vastu.

Külastati ka Seinäjoki rakenduskõrgkooli SeAMK, mis tegeleb toiduvaldkonna ettevõtetega koostöös tootearendusega, taotleb rahastust Euroopa Liidu programmidest ning kaasab ettevõtteid projektides osalema (ettevõtjale tasuta). Selleks et mõista, milliseid arendustegevus on vajalik rahastada, tehakse tihedat koostööd kogukonnaga. SeAMK tegeleb mitme projekti kaudu ka toiduraiskamise teemaga, koos Tartumaa Omavalitsuste Liiduga ollakse partner Interregi Läänemere piirkonna programmi projektis „Circular FoodShift“. 

Õppereisi fotosid saab vaadata SIIT.