Ida-Virumaa päev “Ratta ja laevaga Tartut avastamas”
Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit soovib, et tulevikus on Ida-Virumaa Läänemere majanduspiirkonnas arvestatav partner. Suured väljakutsed on rahvastiku arvu suurendamine ja põlevkivitööstuse ümberkujundamine. Arengustrateegias on kirjas mitu plaani kohaliku elu edendamiseks.
Vastastikku õppimiseks ja kogemuste vahetamiseks lepiti kokku juba eelmise aasta sügisel, mil Tartumaa Omavalitsuste Liit (TOL) väisas Ida-Virumaad, et suvel korraldatakse koostööseminar Tartumaal.
Kohtumine sai alguse TÜ Delta Keskusest, kus külalised tutvusid ringkäigul Põhjamaade moodsaima ettevõtlus- ja teaduskeskusega. Seejärel tegi Tartumaa Omavalitsuste Liit ülevaate tähtsamatest tegevustest ning omavalitsuste suurematest maakonna arengustrateegiate elluviimise toetusmeetme (MATA) projektidest. Lisaks arutleti maakonna tervikliku toimimise üle.
Suurt huvi pakkus IVOL-i juhatusele Tartumaa Omavalitsuste Liidu algatatud omavalitsuste spetsialistide koostöökogude tegevus. TOL-i kultuurinõunik Astrid Hallik, kes on kultuurispetsialistide koostöökogu eestvedaja, tutvustas Tartumaa Kultuuristrateegiat 2025 ja rääkis Loov Tartumaa koolitusprogrammi algatamise vajadustest ning andis ülevaate koostööst Tartu 2024 meeskonnaga.
Kuna Ida-Virumaa on Eestis ainuke maakond, kus linnades elab rohkem inimesi, kui maapiirkondades, siis oli külalistel suur huvi Tartu rattaringluse vastu. Tartu abilinnapea Raimond Tamm tutvustas rattaringluse projekti, mis on üks osa linna ühistranspordist. Abilinnapea sõnas, et kõik Tartumaa omavalitsused on omavahel heas koostöös ja moodustavad ühtse terviku, seda näitab ka rattaringluse laienemine linna lähiümbruse valdadesse. Tartu Linnatranspordi büroojuhi Kadi Metsma juhendamisel said soovijad Delta rattaparklas teha proovisõidud elektrilistel ratastel.
Tutvumine Emajõe piirkonna arendustegevustega oli külaliste üks reisi eesmärkidest. Elukeskkonna parandamiseks on neil kavas väikesadamate võrgustiku arendamine Läänemere ja Peipsi järve ääres. Seetõttu oli külastuskohaks valitud Karlova Sadam, kus sadamakapten Toomas Oks tutvustas sadama tegevusi koos turundusjuhi Grete Aarega. Koostööseminar jätkus puitlaeval M/L Alfa, et näidata jõe piirkonna arendusi veetee pealt vaadates.
Olles teel mööda Emajõge Lodjakoja poole tutvustas Sibulatee eestvedaja ja Tartumaa Arendusseltsi projektijuht Liis Lainemäe Emajõe piirkonna ettevõtjate ja ühenduste võrgustiku arendamist ning kutsus külla Sibulateele, mil 12. septembril 2020. a toimub puhvetite päev.
Kesklinna jõudes tõid külalised esile Autovabaduse puiestee loomise, mis sai palju kiidusõnu. Selgus, et päris mitmed neist olid Autovabaduse puiesteed suvel külastanud ja saanud meeldejääva elamuse.
Just valminud uut lodjakoja kompleksi tutvustas Emajõe Lodjaseltsi hing ja eestvedaja Liisa-Lota Linda. Vastvalminud lodjakojas arutleti võimaluse üle sõita Võrtsjärvelt Läänemerele. Ühiselt leiti, et selle ideega tuleb koos edasi minna.
Koostöötegevuste kavandamine jätkub läbi järgmiste kohtumiste. Turismivaldkond on hetkel ainus, milles on ühiseid kokkupuute punkte. Järgmine teema on sotsiaalvaldkonnas omavalitsuste liidu tasandil ühiste seisukohtade ja rollide kujundamine koostöös ministeeriumiga.
Ida-Virumaa Omavalitsuste Liitu kuulub nagu Tartumaalgi kaheksa omavalitsust: Alutaguse vald, Jõhvi vald, Kohtla-Järve linn, Lüganuse vald, Narva linn, Narva-Jõesuu linn, Sillamäe linn ja Toila vald. Elanike arv oli 2019. a seisuga 136 240. Rahvaarv on alates 1990. aastast olnud pidevas langustrendis. Selle trendi muutmine on nende maakonna arengu suurim väljakutse ja arengustrateegia näeb ette mitut plaani: A – arengustrateegia (koos tegevuskava ja viidetega plaanidele B, C ja G), B – maakonna äriplaan ettevõtluse arendamiseks ja investeeringute kaasamiseks (Business), C – plaan süsinikuheitmete vähendamiseks (Carbon) ja G – maakonna roheline (Green) plaan taastuvenergia, ring-, bio- ja sinimajanduse arenguks. Tõdeti, et lisanduda võiks ka plaan E – haridusvaldkonna arendamiseks (Education).
Ida-Virumaa soovib olla kvaliteetne tööstuspiirkond Eestis, kuid põlevkivisektori ümberkujundamine on keeruline ülesanne. Selleks, et mõista kohapealset olukorda, soovitasid külalised mõelda võrdluses, et kui Tartu linnas ülikoolide tegevus lõpetada, siis kas ja millega me suudaksime selle 10 aasta jooksul asendada.
Ida-Viru õiglase ülemineku fookuses on ettevõtluse arendamine läbi investeeringute soodustamise ja teadus-arendustegevuse ning samuti ka atraktiivse elukeskkonna loomise. Eesmärgid aastaks 2030 on: CO2 neutraalse põlevkivielektri tootmine; põlevkivikeemia väärtusahela pikendamine; vesiniku tootmine ja kasutamine tööstuses; uute maavarade kasutamise planeerimine; uute tööstusinvesteeringute kavandamine ja elluviimine.
Arengute planeerimiseks on Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit algatanud koos Rahandusministeeriumiga ettevalmistusi õiglase ülemineku protsessiks, loe lähemalt siit.
Külaskäik läbi piltide https://photos.app.goo.gl/XrRxFfCvnuNHFHM67