Räägime mahetoidust!
Aastal 2022 võeti vastu oluline määrus - Haridusasutustes mahepõllumajandusliku toidu ja mahepõllumajanduslikke koostisosi sisaldavad toidu pakkumise toetus. Toetuse eesmärk on toetada mahetoidu osakaalu suurendamist haridusasutustes, aidata kaasa toidutoomise kestlikkusele ning suurendada teadmisi mahepõllumajandussektorist ja keskkonnahoiust laiemalt. Toonane maaeluminister sõnas: „Haridusasutustes pakutav toit peab olema värske ja tervist toetav“.
Mahetooraine kasutamine Eesti haridusasutustes on tõusu teel. Kõik Võrumaa haridusasutused (39) kasutavad toitlustuses mahetoorainet vähemalt 20%. Tartu linnas on samuti kõikides munitsipaal lasteaedades vähemalt 20% toorainest mahe, neljas lasteaias on kasutusel toitlustuse ökomärgis „50-80% toorainest on mahe“. Kõik Tartu linna 21 munitsipaalkooli kasutavad samuti mahetoorainet vähemalt 50% ulatuses. Elva valla kõikidel haridusasutustel on ökomärgis „20 – 50% toorainest on mahe“. Eestis pakuti eelmise aasta lõpus mahetoitu vähemalt 20% ulatuses 95 lasteaias ja 109 koolis, kokku 68 147 lapsele.
Miks soovime lastele pakkuda mahetoitu?
Seni kõige laiaulatuslikum teadusuuringute ülevaade Newcastle ülikooli poolt kinnitab, et mahetoidus on kuni 60% rohkem olulisi antioksüdante kui tavatoidus. Polüfenoolid, karotenoidid ning C-vitamiin on inimese tervisele väga tähtsad, sest nad toimivad antioksüdantidena, immuunsüsteemi tugevdajatena, kaitsevad infektsioonide eest, aitavad ära hoida vähi teket ning toimivad südame-, veresoonkonna- ja närvihaigusi ennetavalt. C-vitamiin osaleb lisaks mitmetes ainevahetusprotsessides rasvapõletajana ja kolesterooli sünteesijana.
Teadlased soovitavad tarbida mahedaid puu- ja köögivilju ning maheteraviljatooteid, sest mahesaadused annavad lisakoguse antioksüdante, mis on võrreldav päevas 1-2 portsjoni puu- ja köögiviljade söömisega. Ka mineraalainete (nt raua, magneesiumi, fosfori) sisaldus on mahesaadustes osutunud suuremaks võrreldes tavatoiduga.
Lämmastikusisaldus oli mahetoodangus märkimisväärselt väiksem kui tavatoodangus: kogulämmastikku 10%, nitraate 30% ja nitritit 87% vähem. Mahetoidus leidub ka märkimisväärselt vähem ohtlikke raskmetalle (plii, kaadmium, elavhõbe), nt kaadmiumi leiti mahetoodangus (eelkõige teraviljades) keskmiselt 48% vähem. Et mahetootmises ei kasutata sünteetilisi taimekaitsevahendeid ehk pestitsiide, siis on mahetoidus nende jääkide leidumine neli korda vähem tõenäoline kui tavatoodangus.
Maheliha sisaldab ligikaudu 50% enam asendamatuid polüküllastumata ja oomega-3-rasvhappeid ning vähem küllastunud rasvhappeid. Nagu piimaski on ka mahelihas parem oomega-6- ja oomega-3-rasvhapete suhe - toitumissoovituste kohaselt on nende optimaalne suhe 1:1–4:1. Kui oomega-6 rasvhappeid on toidus liiga palju, võib see suurendada põletike ohtu, infarktiriski ning soodustada veresoonkonnahaiguste teket. Mahepiimas mõnevõrra rohkem ka E-vitamiini ja rauda ning vähem seleeni ja joodi.
Maheveiselihas on vähem kolesterooli, rasva (sõltuvalt lihalõikest), rasvhappeid ja monoküllastumata rasvhappeid. Maheveiselihas sisaldub rohkem antioksüdante (Q10, tauriin, β‐karoteen, vitamiin E) ja südame tervisele vajalikku α-linoleenhapet.
Mahe- ja tavatoodangu kvaliteedi erinevused on tihedalt seotud loomade pidamistingimustega. Mahetootmine on vähemintensiivne, kus loomi karjatatakse rohkem, kasutatakse rohkem rohusööta ja vähem kontsentreeritud söötasid. Just seetõttu ongi mahelihas ja –piimas rohkem kasulikke oomega-3-rasvhappeid ning vähem südame- ja teiste krooniliste haigustega seotud rasvhappeid.
Pestitsiidijäägid toidus
Sünteetilisi pestitsiide ehk taimekaitsevahendeid maheviljeluses ega mahesaaduste säilitamisel ei kasutata – see on samuti üks olulisemaid erinevusi mahe- ja tavatoidu vahel. Eesti seire on näidanud, et tavapõllumajandusest pärit saadused sisaldavad enam kui pooltel juhtudel pestitsiidijääke. Aastatel 2020–2022 sisaldasid 41% Eesti päritolu tavatoidust võetud proovidest vähemalt ühe jäägi jälge või mõõdetavas koguses jääke, importtoidust olid jäle või jäägiga 79% proovidest. Aastatel 2018–2022 sisaldasid kõik tavabanaanist, -sidrunist, -apelsinist ja -pirnist võetud proovid taimekaitsevahendite jääke. Ka enamus tavaviinamarja, -greibi, -mandariini ja -paprika proovidest on olnud jääkidega. Sageli võib üks toode sisaldada korraga mitme eri toimeaine jääke ja mõnda neist isegi üle maksimaalselt lubatud piirnormi.
Tuleb tähele panna, et piirnormid on kehtestatud täiskasvanud inimese kehakaalu kohta. Laste puhul eraldi norme ei ole kehtestatud – lapse organismi jõuab süües ca kolm korda rohkem pestitsiidijääke kui täiskasvanul, sest tema kehakaal on väiksem. Soovitan vaadata prof Hans Orru videot pestitsiidide mõjust lastele.
Mahetoidu kasu tervisele
Uuringud näitavad, et mahetoidul on eeliseid tavatoidu ees nii oma koostise kui ka tervisemõjude poolest. Mahetoitu tarbides väheneb inimestel märkimisväärselt pestitsiidijääkide sisaldus uriinis ja rinnapiimas. Pestitsiidijääke rinnapiimas on seostatud laste allergiatega. Mitmed uuringud on näidanud pestitsiidide negatiivset mõju meessuguhormoonidele ja seemnerakkude eluvõimele. Pestitsiidijäägid võivad põhjustada hormonaaltalitluse häireid, kuivõrd nad toimivad hormoonide analoogidena. Paljud neist, eriti putukatõrjevahendid, rikuvad närvitalitlusi.
Uuemad uuringud on esile toonud nende pärssiva toime inimese seedetrakti mikroorganismidele, kes vastutavad oluliste kehatalitluste, sh immuunsüsteemi toimimise eest. Samuti on uuringud näidanud, et mahetoidu tarbimine on tunduvalt kahandanud vähki haigestumist.
Prantsusmaal tehtud uuringus selgus, et inimestel, kes sõid kogu aeg mahetoitu, esines võrreldes tavatoidu sööjatega 25% vähem haigestumist teatavat tüüpi kasvajatesse (pärasoole-, rinna- ja eesnäärme vähki ning mitte Hodgkini lümfoomi).
Mahetoidu eeliseks lisaks toiteväärtusele on ka toiduohutus.
Mahetoidu tarbimisega kaasnevaid positiivseid muutusi organismides seostatakse eelkõige mahetoidu soodsa mõjuga soolestiku mikroobidele ehk mikrobioomile.
Norra uuringu tulemused näitasid, et rasedusaegne mahetoitumine on parandanud raseda üldtervislikku seisundit, vähendanud raseduse aegse diabeedi ning hüpertoonia ohtu, hoidnud kehamassi indeksi normaalsena ja vähendanud rasedusaegse toksikoosi esinemist. Raseduse ajal mahetoitu tarbinud emade poegadel on esinenud usaldusväärselt vähem suguelundite väärarenguid.
Hollandi suuremahuline KOALA-uuring tõi esile mahepiima ja -toodete tarbimise positiivse mõju imiku ja ema tervisele. Regulaarselt mahepiima joonud emade rinnapiimas oli rohkem konjugeeritud linoolhapet ning nende lastel vähem nahahaigusi ja allergiaid. Sarnased tulemused ilmnesid ka viies Euroopa riigis korraldatud PARSIFAL-uuringus, kus mahe- ja biodünaamiliselt toodetud toidu tarbijatel esines vähem allergiaid ning neil oli väiksem kehakaal kui tavatoidu sööjatel.
Kuues Euroopa riigis läbi viidud uuringu tulemused näitasid, et mahetoitu söövad lapsed said paremaid tulemusi probleemilahendamise ja lühiajalise mälu testides.
Austraalias avaldatud 35 teadusuuringu ülevaates leiti märkimisväärseid seoseid mahetoidu söömise ja parema tervise vahel – mahetoidu eelistajatel oli suurem viljakus ja nende lootel parem tervis, neil oli vähem allergiaid ja põletikke ning väiksem risk erinevate haiguste tekkeks, nagu nt vähk, südamehaigused ja insult.
Täiskasvanutel on mahetoit soodustanud üldise heaolutunde paranemist ja ka kehakaalu stabiliseerumist, sh ülekaalulisuse vähenemist. Mahetoidu tarbimisega on kahanenud ka astmaatilised häired, naha põletikud, ekseemid ja ülitundlikkus.
Mahepõllumajandus hoiab keskkonda
Mahe- ehk ökoloogiline põllumajandus on loodushoidlik
tootmisviis, mis põhineb tasakaalustatud aineringlusel ja kohalikel
taastuvatel ressurssidel. Mahetootmise nõuded on kirjas EL mahemääruses ja need
on üle Euroopa ühesugused. On riike, kes on seadnud isegi rangemaid nõudeid, nt
Rootsis loomade heaolu osas.
Mahepõllumajandus pakub süsteemset lähenemisviisi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks ja süsiniku sidumise suurendamiseks mullas, säilitades samal ajal terve mulla ja kaitstes elurikkust.
Mahetootmine toetab ökosüsteemi funktsioone ja suurendab põllumajandussüsteemide vastupanuvõimet muutuvatele ilmastikutingimustele. Mahepõllumajanduses ei kasutata sünteetilisi väetisi ega pestitsiidide, mis teeb selle vähem sõltuvaks välistest sisenditest. Suurem elurikkus mahesüsteemides soodustab stabiilsemat saagikust põuaperioodidel ja kohanemist keskkonnatingimustega.
Loe lisa: Mahetoit: loomulik, kasulik ja keskkonnasõbralik (2023)
Elen Peetsmann
Eesti Maaülikooli Mahekeskus
Artikkel on ilmunud Elva valla lehes 20.02.2025 lk 6.
