XVIII Linnade ja Valdade Päevadel arutleti Tartumaa ringmajanduse teekaardi teemal
Uudis
11. aprill
Tartumaa arengustrateegia 2040 elukeskkonna fookusvaldkonna üks meetmeid on ringmajanduse põhimõtete rakendamine.
Ringmajandus on tõhus alternatiiv valitsevale lineaarsele ehk „tooda-tarbi-viska minema“
majandusmudelile.
Ka riigi planeeritava jäätmereformi eesmärk on muuta jäätmete liigiti kogumine inimestele selgemaks ning suurendada jäätmete ringlussevõttu.
XVIII Linnade ja Valdade Päevade teisel päeval, 11. mail toimus Eesti-Soome koostööseminar "Ringmajandus omavalitsuses täna ja tulevikus".
Seminari üks aruteluteemasid oli "Ringmajanduse teekaart, Tartumaa ühine majandusmudel". Tartumaa Omavalitsuste Liit ja Tartu Linnavalitsus on algatanud Tartumaa
Paneeldiskussioonis osalesid Tartumaa Omavalitsuste Liidu tegevjuht Sven Tobreluts, Tartu abilinnapea Raimond Tamm, KIKi ressursisäästu valdkonnajuht Rita Jürmann, Suomen Kiertovoima OY tegevjuht Jutta Laine-Ylijoki ning Suomen Kiertovoima OY tegevjuht, Soome Omavalitsuste Liidu ühiskonna- ja keskkonnaosakonna juhataja Miira Riipinen.
Ringmajanduse rakendamine erinevates valdkondades on suure potentsiaaliga ning pakub olulist keskkonnasäästu ja sotsiaalset kasu. Toonitati vajadust täpselt planeerida ja kasutada julgete ideede käimatõmbamisel ka toetusi ja projektipõhist rahastust. Ringmajanduse eesmärkide saavutamisel on esmatähtis koostöö erinevate valdkondade vahel ja erinevate huvigruppide kaasamine. Lisaks jäätmemajandusele ja taaskasutusele, energeetika-, tööstus-, põllumajandus- ja teenindussektorile tuleb tähelepanu pöörata ka näiteks jätkusuutlikule toidusüsteemile, sealhulgas haridusasutuste toitlustusele ja sellele, millised on haridusasutuste võimalused ja vajadused toitlustuse jätkusuutlikumaks muutmisel.
Olulisena toodi esile ettevõtjate kaasamist ja nende initsiatiivi julgustamist, sest ringmajanduse rakendamine tähendab uute ärimudelite kasutusele võtmist ja uute ettevõtete teket, mis omakorda soodustab töökohtade loomist piirkonnas. Läbiva mõttena jäi arutelusid kokku võtma ka avasõnavõtus Kliimaministeeriumi kantsleri Keit Kasemetsa tõdemus, et edukas kliimapoliitika eeldab win-win-win lahendusi, kus kasu tõuseb korraga nii kodanikule, keskkonnale kui ka majandusele ning mastaapse muutuse esimesed sammud tuleks astuda just sellist lähenemist silmas pidades.
Tartumaa ringmajanduse teekaart valmib 2024. aastal ja 2030. aastaks soovitakse Tartumaast kujundada ringmajanduse eestvedaja Lõuna-Eestis.
Fotol vasakult: kõnejuht Rait Pihelgas (ELVL), Jutta Laine-Ylijoki, Rita Jürmann, Raimond Tamm, Miira Riipinen, Sven Tobreluts.
XVIII Linnade ja Valdade Päevade teisel päeval, 11. mail toimus Eesti-Soome koostööseminar "Ringmajandus omavalitsuses täna ja tulevikus".
Seminari üks aruteluteemasid oli "Ringmajanduse teekaart, Tartumaa ühine majandusmudel". Tartumaa Omavalitsuste Liit ja Tartu Linnavalitsus on algatanud Tartumaa
ringmajanduse teekaardi koostamise eesmärgiga toetada kliimaneutraalsuse saavutamist
Tartumaal hiljemalt 2050. aastaks. Teekaardi peamiseks eesmärgiks on jäätmetekke vähendamine ning taaskasutuse suurendamine Tartumaal.
Paneeldiskussioonis osalesid Tartumaa Omavalitsuste Liidu tegevjuht Sven Tobreluts, Tartu abilinnapea Raimond Tamm, KIKi ressursisäästu valdkonnajuht Rita Jürmann, Suomen Kiertovoima OY tegevjuht Jutta Laine-Ylijoki ning Suomen Kiertovoima OY tegevjuht, Soome Omavalitsuste Liidu ühiskonna- ja keskkonnaosakonna juhataja Miira Riipinen.
Ringmajanduse rakendamine erinevates valdkondades on suure potentsiaaliga ning pakub olulist keskkonnasäästu ja sotsiaalset kasu. Toonitati vajadust täpselt planeerida ja kasutada julgete ideede käimatõmbamisel ka toetusi ja projektipõhist rahastust. Ringmajanduse eesmärkide saavutamisel on esmatähtis koostöö erinevate valdkondade vahel ja erinevate huvigruppide kaasamine. Lisaks jäätmemajandusele ja taaskasutusele, energeetika-, tööstus-, põllumajandus- ja teenindussektorile tuleb tähelepanu pöörata ka näiteks jätkusuutlikule toidusüsteemile, sealhulgas haridusasutuste toitlustusele ja sellele, millised on haridusasutuste võimalused ja vajadused toitlustuse jätkusuutlikumaks muutmisel.
Olulisena toodi esile ettevõtjate kaasamist ja nende initsiatiivi julgustamist, sest ringmajanduse rakendamine tähendab uute ärimudelite kasutusele võtmist ja uute ettevõtete teket, mis omakorda soodustab töökohtade loomist piirkonnas. Läbiva mõttena jäi arutelusid kokku võtma ka avasõnavõtus Kliimaministeeriumi kantsleri Keit Kasemetsa tõdemus, et edukas kliimapoliitika eeldab win-win-win lahendusi, kus kasu tõuseb korraga nii kodanikule, keskkonnale kui ka majandusele ning mastaapse muutuse esimesed sammud tuleks astuda just sellist lähenemist silmas pidades.
Tartumaa ringmajanduse teekaart valmib 2024. aastal ja 2030. aastaks soovitakse Tartumaast kujundada ringmajanduse eestvedaja Lõuna-Eestis.
Fotol vasakult: kõnejuht Rait Pihelgas (ELVL), Jutta Laine-Ylijoki, Rita Jürmann, Raimond Tamm, Miira Riipinen, Sven Tobreluts.
